Čavčča válga lea dat vuosttaš sámediggeválga mas Statihkalaš guovddášbyråa (SGB) sáhttá almmuhit statistihka válgaoassálastima birra, juhkkojuvvon daid relevánta demográfalaš dovdomearkkaid mielde. Ovdal lea SGB almmuhan dušše loguid sis geain lea jienastanriekti sámedikki jienastuslogu ektui.
SGB statistihkka sámediggeválgga birra lea ovddit válggaid dáfus leamašan ráddjejuvvon statistihkkii dasa mii guoskái njuolga válgabohtosiidda ja válgaoassálastima meroštallamiidda maid vuođđun ledje válgaeiseválddiid čohkkejuvvon raporttat. Statistihkkaprográmmas 2024-2027 dieđihii SGB ahte statistihkka 2025 rájes galgá ráhkaduvvot eanet dakkárin go daid eará našunála válggaid statistihkka, dakko ahte dat elektrovnnalaš dieđut sin birra, geain lea jienastanriekti, maiddái adnojuvvojit. Ovdal 2025-válgga ovdanbuvttiimet mii vuosttaš geardde statistihka jienastanvuoigatvuođalaččaid birra, juhkkojuvvon sohkabeali, agi ja oahppodási mielde. Dál maŋŋil válgga sáhttit mii maiddái ovdanbuktit eanet dárkilis statistihka válgaoassálastima birra, mas leat vuođđun dat seamma duogášvariábelat. Vuođđofiillat dan registtarvuođustuvvon statistihkkii mii lea válgaoassálastima birra, lea ráhkaduvvon elektrovnnalaš dieđuid vuođul dan birra geat jienastedje ovddalgihtii, ja dasa lasihuvvo dieđut mat bohte báberlisttuin válgadikkis, maidda lei vejolaš russet iežas válljemiid. Dákkár listtuid russemiiguin sáhttet gártat meattáhusat. Sierranas dárkkistemiid bokte leat geahččalan ohcat meattáhusaid ja njulget daid. Go meattáhusat leat njulgejuvvon nu bures go lea leamašan vejolaš, leat dattetge báhcán ain veháš erohusat dan čohkkejuvvon statistihka ektui, muhto dákkár čohkken- ja gárvvistanmeattáhusat váikkuhit oalle unnán daid statistihkalaš bohtosiidda. Dás čujuhit maiddái čállosii Statistihka birra.
SGB materiálas dat oppalaš válgaoassálastin lei 73,5 proseantta, mas guokte golmma jienas, buot dohkkehuvvon jienain, ledje ovddalgihtiijienat. Válgaoassálastin 2025:s lea dat alimus registrerejuvvon mii lea leamaš sámediggeválggain 1993 rájes.
– Válgaoassálastin lei eanemus dain davimus válgabiirriin, lohká seniorráđđeaddi Terje Risberg SGB:s.
Nuortaguovllu, Ávjovári ja Davveguovllu válgabiirriin lei válgaoassálastin namuhuvvon guovlluin 80, 81 ja 79 proseantta, mii lea bures eanet dan dási mii lea dain eará sámi válgabiirriin. Lulli-Norgga válgabiire lea dat válgabiire gos leat eanemus jienastanvuoigatvuođalaččat (sullii 6 000), muhto ovttas Åarjel-Saepmie válgabiirriin, de lea Lulli-Norggas unnimus válgaoassálastin.
Válgaoassálastin sámediggeválgii 2025:s buot dain čieža sámi válgabiirriin lei:
- Nuortaguovllu válgabiire: 80,4
- Ávjovári válgabiire: 80,8
- Davveguovllu válgabiire: 79,0
- Gáisi válgabiire: 72,3
- Viesttarmeara válgabiire: 68,3
- Åarjel-Saepmie veeljemegievlie: 66,2
- Lulli-Norgga válgabiire: 66,7
Govus 1. Válgabiirret sámediggeválgii (Suohkanrájit 2024:s)
Oallugat dain buot nuoramus jienasteddjiin jienastedje
Jus áigu jienastit sámediggeválggas, de ferte leat registrerejuvvon sámedikki jienastuslohkui. Ferte deavdit 18 jagi válgajagis ja lassin ferte juohkehaš deavdit daid gáibádusaid mat čužžot Sámelágas § 2-6 go ohcá registrerejuvvot jienastuslohkui.
– Daid nuoramus jienasteddjiid gaskkas lei válgaoassálastin oalle allat, sihke dievdduid ja nissoniid dáfus. Oassálastin njiejai 20- ja 30 jahkásaččaid gaskkas ovdal go dat fas lassána dađistaga 40 ja 60 jahkásaččaid gaskkas, lohká Risberg.
Nissoniid válgaoassálastin lei veháš alit go dievdduid oassálastin measta buot jahkebuolvvain vuollel 50 jagi. Boarrásepmosiid gaskkas ledje baicca eanet dievddut go nissonat geat jienastedje. Dat lea dakkár minsttar mii sulastahttá dan maid mii oaidnit sullasaš juohkimiin stuoradiggeválggas.
Alit válgaoassálastin jienasteddjiid gaskkas geain lea alit oahppu
Jienastanvuoigatvuođalaččain geat leat čađahan alit oahpu, lea alit válgaoassálastin go sis geain lea vuolit dási oahppu. Dat maiddái sulastahttá dan maid mii oaidnit eará válggain. Jienasteddjiid gaskkas, geain lea vuođđoskuvla alimus čađahuvvon oahppu, lei válgaoassálastin 61 proseantta. Seamma sullasaččat lei válgaoassálastin 73 proseantta sin gaskkas geat leat čađahan joatkkaskuvlla. Jienasteddjiid gaskkas, geain lei oanehit oahppu (4 jagi rádjái) lei válgaoassálastin 80 proseantta, ja 81 proseantta sis geain lei alit oahppu jienastedje.
Lea stuorimus erohus sohkabeali dáfus daid jienasteddjiid gaskkas geain lei vuođđoskuvlaoahppu. Dievdduid gaskkas geain lei vuođđoskuvlaoahppu lei válgaoassálastin 62 proseantta – 4 proseantačuoggá eambbo go nissoniin. Válgaoassálastin lea maiddái veháš alit dievdduid gaskkas geat leat čađahan joatkkaskuvlaoahpu ja oanehit alit oahppu. Jienasteddjiid gaskkas geain lei guhkes alit oahppu, ledje eanas nissonat (82 proseantta) geat jienastedje, mii lea 2 proseantačuoggá eanet go dievdduin geain lei sullasaš oahppu. Válgaoassálastima statistihkas mii lea oahppodási mielde, leat dušše mielde jienasteaddjit geat leat 25 jagi ja boarráseappot.
Mađi alit oahppu jienasteddjiin lea, dađi eanet lassána válgaoassálastin buot válgabiirriin. Nuortaguovllu, Ávjovári ja Davveguovllu válgabiirriin lei válgaoassálastin 80 proseantta, maiddái sin gaskkas geain lei joatkkaskuvla alimus čađahuvvon oahppu. Earret Lulli-Norgga válgabiirres, lea unnán erohus válgaoassálastimis daid gaskkas geain lea oanehit ja guhkit alit oahppu. Lulli-Norgga válgabiirres lei válgaoassálastin daid gaskkas geain lei guhkit alit oahppu 7 proseantačuoggá eanet go sin gaskkas geain lei oanehit alit oahppu.
Ođđa jienasteaddjit – smávva erohusat go váldá vuhtii válgabiirre
Oktiibuot ledje 6 100 olbmo dán jagi jienasteddjiid gaskkas geain ii lean jienastanriekti 2021:s. Eará našunála válggain vástidit dat ođđa jienasteddjiid lohku dábálaččat dušše 18-21 jahkásaččaid, dat mearkkaša olbmuid geat ledje menddo nuorat beassat jienastit ovddit válggas. Nu ii leat sámediggeválggas dannego dat lea juohke jienasteaddji duohken válljet goas son áigu dieđihit iežas Sámedikki válgajienastuslohkui. Dat 670 ođđa jienasteaddji ledje gaskal 18-21 jagi, ja nu dasto vuosttašgeardde jienasteaddjit, maiddai agi dáfus. Seamma ládje ledje sullii 600 ođđa jienasteaddji 22-25 jagi ahkejoavkkus, ja 2 400 dain ođđa jienasteddjiin ledje 50 jagi dehe boarráseappot. Buot jienasteaddjit boarráseappot go 21 jagi livčče sáhttán jienastit maiddái 2021 válggas jus sii dalle juo livčče dieđihan iežaset jienastuslohkui.
– Daid ođđa jienasteddjiid gaskkas 2025:s lei válgaoassálastin 75 proseantta. Jienasteddjiid gaskkas geain lei jienastanriekti maiddái 2021:s lei válgaoassálastin 73 proseantta, muitala Risberg.
Válgaoassálastin ođđa jienasteddjiid gaskkas lei čielgasit alimus dain golmma davimus válgabiirriin. Ođđa jienasteaddjit Nuortaguovllu ja Davveguovllu válgabiirriin lei 84 ja 82 proseantta. Maiddái Ávjováris (79 proseantta) lea alit oassálastin ođđa jienasteddjiid gaskkas go dain lulit válgabiirriin.
Go juohká daid ođđa jienasteddjiid ahkekohortaid mielde, de oaidná ahte 70 proseantta dievdduin 18-21 jagi ahkejoavkkus jienastedje. Seammalágán lohku mii guoská nissoniidda lei 76 proseantta. Ođđa jienasteddjiid gaskkas, geat ledje 50 jagi dehe boarráseappot, lei stuorámus válgaoassálastin, mii lei bures badjel 80 proseantta. Ođđa jienasteddjiid gaskkas 22-25 jagi ahkejoavkkus ledje dušše 62 proseantta geat jienastedje.
Go mis lea dušše diehtovuođđu 2025-válgga válgaoassálastimis, de eat sáhte dadjat maidege válgaoassálastima rievdamiid birra 2021:s 2025:ii. Dieđuid dakkár rievdamiid birra lea lunddolaš buktit maŋŋil 2029 válgga.
Norgga Sámiid Riikasearvi šattai stuorámus bellodat
Norgga Sámiid Riikasearvi šattai stuorámus bellodat go oaččui 38 proseantta jienain, 6 proseantačuoggá eanet go ovddit válggas. Nu ožžo sii 18 mandáhta Sámediggái. Bellodat mii lassánii eanemus lei liikkáge Nordkalottfolket. Dat lassánii 13,6 proseantačuoggáin ja oaččui oktiibuot 32 proseantta jienain. Nu šattai Nordkalottfolket nubbin stuorámus bellodat Sámedikkis iežas 15 mandáhtain.
Bargiidbellodat oaččui 11,4 proseantta jienain, ja njiejai measta 4 proseanttačuoggá 2021 rájes, ja oaččui 4 mandáhta. Dušše guokte eará bellodagas leat maŋŋil 2025 válgga ovddasteaddjit Sámedikkis, Sámiálbmot bellodagas mii oaččui 4,8 proseanta ja Ávjovári Johttisápmelaččaid Listtus mii oaččui 2,4 proseantta jienain ja nu ovtta mandáhta goabbáge. Ovddádusbellodat ja Guovddášbellodat massiige iežaska áirasiid, nu ahte maŋŋil 2025 válgga njiejai bellodatlohku Sámedikkis, čieža bellodagas viđa bellodahkii.
Seamma sohkabealejuohku áirasiid dáfus
Dain 39 mandáhtain mat válljejuvvo, leat 23 áirasa dievddut, ja 16 áirasa nissonolbmot. Nissoniid oassi Sámedikkis lea danne seamma vuollegaš go maŋŋil 2021 válgga. 2005:s ledje 51 proseanta nissonáirasa, mii njiejai dađistaga válggain 2021 rádjái.
